hahha
aeg ikka lendab onju
et alustasin oma blogi sissekannet nüüdseks juba nädal tagasi Chicago lennujaamas aega parajaks tehes... uuesti arvuti taha blogi edasi kriblima sain aga alles nüüd...
et alustame siis aga algusest ;)
Kuna lennuk Stockholmi väljus juba enne kukke ja koitu ehk 7 hommikul, siis unesid näha väga ei saanudki, ikka oli veel neid viimase hetke öiseid tegemisi.
Check inis sai Ihv kenasti nn õige käsipagasiga ootama pandud ja ise peanupp püsti ja megasuur naeratus näol meesteenindaja juurde sammutud. Noh päris õige kalevipoeg nägi mees välja muidu. Aga muidu ta liiga lahe polnud... suutis ikka mu 1,2 kg ülekaalu kohta korra kobiseda, aga minu õnneks tuli just siis tagasi eelmine klient, kellele ta oli nii museas unustanud boarding passi anda... ja siis tahtis ta veel rõõmsalt mu koti Rooma saata... hahha... noh ja peale seda kõike olid tal ka ülekilod unustatud...
Minu suureks rõõmuks ootas Stockis mind ees Starbucks ja siis oligi juba aeg edasi toimetada. Otse loomulikult oli meie lennul laps kes lihtsalt röökis enamuse aja kui me üle ookeani lendlesime... ehk mul said kõrvad suht valusaks nende klappide peas hoidmisest... ja kõval helitasemel võis ka oma roll olla loomulikult...
Chicago tervitas mind sooja mõnusa ilmaga, mida ma siis kuskil suvalises grüünes raamatut lugedes nautisin, kuniks ma sulamistemperatuuri saavutasin ja jaama tagasi kobisin... nats raskeks läks ka olemine kui kell eesti ajavööndis 1.30le lähenema hakkas... siin aga päike alles kõrgel siras... kohvi ja näkkimine alati abimehed olnd ses teemas... ehk Chicago McDonaldsi friikad sai näkitud küll :)
Viimasel lennul silm enam lahti ei seisnud tee, mis tahad... a seetõttu möödus lend nagu linnutiivul jällegist
Tollimees lasi mind kenasti ja eriliselt peenestamata läbi ja saidki mu seekordsed Kanada-seiklused alata...
Päeva sain taastuda ja siis läks meeletu ja vaffa GWT trall lahti... millest ka kohe lähemalt pajatan ;)
