Ärinaised oleme ka juu nüüd

Jutt konkreetne ja lühike... minu poolt siis, Silja oskab teema kohta juba meeletult meeletult rohkem pajatada, sest viimased päevad on ta aktiivselt tegelenud materjalide eesti keelde tõlkimisega...

aga siis asjast...

Liitusime me siis toreda ja rõõmsa GWT perekonnaga, sest ehted meile meeldivad ja noh olgem ausad raha ka... ja kui kenasti aktiivne olla, siis raha sealt saab... ja mitte ainult kommiraha ;)

meie veebikeskkonnaks on siis  www.globalwealthtrade.com/alexandrite

ja rohelisi asju leiab sealt cahh ;)

ja mis veel kõige ägedam - me ei ole kadedad... ehk me lahkel käel ja meelel võtame kõik toredad ja ettevõtlikud eestlased ka kampa... sest vahel on ju niiiiiii hea endale soojemat kliimat lubada... või kiiremat autot või..... :D:D:D

aga meie hakkame piparkooke küpsetama täna...

käisime peale higirohket trennielamust (Silja julgel õhutusel julgesin ka nina spinningutrenni pista, kuskil nii trenni 2-4 vahel ei suutnud ma uskuda, õigemini mu jalad ei suutnud uskuda minu hulle otsuseid, et ma järgmised 50+ minutit ka sama liigutust pean sooritama, aga minu uskumatuse periood möödus ja hea muusika saatel aeg vaid lendas...) eesti pagareid otsimas, edukalt kusjuures... ja täitsa eesti keeles käis see suhtlus seal poes... sülti saab sealt ja felixi sinepit :D ja jõuluks saab verivorste ka tellida ;)

ei peagi neid seljakotis lennukiga kohale smuugeldama (tervitades siinkohal Krisi ;))

meie lahkusime õndsa naeratuse saatel musta ahjusooja leiva, piparkoogitaigna ja peaaegu-Dallase-saiakestega (olime ju preemiat väärt...)

korra pistsime nina sisse ka onu Valteri juurde... jajah ta eksisteerib siiski... ja seekord ta eksisteeris lausa mingite eesti-ameerika sugulastega, kelle naispoole esindaja oli nagu otse kapa-kohilast kohale saabund... aga see juba teine jutt...

mis siis veel juhtund on... oh nagu ei mäletagi :D:D:D

Siljal näiteks lõppes esimene võimlemistreeneri hooaeg oma esimeste lastega.... absoluutselt edukas peaks mainima...

Kuna meil uhke jõulupidu saabumas, siis pintseldasin vahel- duseks ühe plakati näiteks... niii mõnus oli mökerdada :D:D

ja kes ilma kohta huvi tunneb, siis me ei kurda... täna paar päeva enne esimest adventi siis onju, siras päike kõrgel, soojalt ja eredalt, paitades mõõõnusalt kõigi inimeste palgeid... lund me veel ei oota :D

kõik tervislikuma elu nimel ;)

ei ole kohe kuidagi seda kirjutamise tunnet sõrmedes olnud... päevad on päikest täis ja meeletu pidutsemine nädalavahetusel jättis ka veits sellise uimpsi tunde sisse... :)

igatahes

Silja vaffal eestvedamisel seadsime me oma sammud ExtremeFitnessi, et maad uurida või nii...

kuigi esmamulje kohast oli... hmm kuidas nüüd öeldagi... huvitav... läks asi õnneks väga kiiresti tunduvalt paremaks... meiega tuli müügitööd tegema tore noormees Rob, kes peagi oli meist pimestuseni vaimustunud ning ilma et meie oleks oma armsaid suukesi liiga palju paotanud, tegi ta endaga ise nii head müügitööd, et me saame seal 3 kena kuud tasuta treenida ning ka edasine tasu on meeldiva soodustusega.... tüdruk on ikka nii vaffa olla... ja kui see veel kahega korrutada... hihhiii

Igatahes korduvalt nõutud Silja cv sai klubbi edastatud nii et jääme aga põõõnevusega resulte ootama ;)

ps. hihhii tundub et postitid ei liigugi ise internetiavarustes ringi... ehk kui hiireke publish posti ei juhtu riivama jääb ka kirjatükk vaid minu arvutit rõõmustama... ehk kogu eelnev jutt juba eile kirja pandud saadud... aga siiani see vaid minu teada oli :):):)

Pühendusega Kaarlile ;)

saabusime just puruväsinutena Jaagu vaffalt ürituselt - Eesti üliõpilasseltsi vilistlaspäevalt... või ma väga usun et mingi selline nimi sellel üritusel oli... söök oli suurepärane... teenindus huvitav... läbiviidavad tegevused.... hehhheee veeel huvitavamad.... eriti kui mehed mingi hetk laulma kukkusid.... tsirkust ja leiba... tsirkust ja leiba...
phhh
kuna me täna olime nii tublid ja käisime Santa Paraadi vaatamas... ja eile pidu kestis piiiiiikalt
ehk me saime nii 3 tundi magada, siis... minu silmad on krillis hetkel ja aju sõlmes...
nii et homme on ka päev... ja täpsemad kokkuvõtted saab sellel päeval kokku võtta...
aga
meil on lõbus olnud...
meeletult lõbus
niipalju võin ikka enne silma sulgemist teile avaldada... ;)

me lähme välja :)

on suuuuurepärane laupäev olnud... mõnusa lõunaga ja lõunauinakuga.... ja nüüd.... me lähme välja :).....me lähme välja :)....me lähme välja :).....me lähme välja :)....me lähme välja :)......me lähme välja :)

jjjjiiiiippppppppiiiiii

Trennid ja tantsimised

päiksega päev äratas meid taas... ehk oli lihtsalt patt mitte minna endale uut ja vaffat fitness-klubi otsima... oleme piisavalt juba naudisklenud onju...

Silja oli usin klahvide klõbistaja ja nii saigi GoodLifeFitness... (või midagi absoluutselt sarnast)... välja valitud

oi vaene müügimees-peaegu-rastafari-seal - oleks ta teadnud, et me teel oleme oleks ta end haigeks valetanud... või õigemini, et Silja teel on....mina lihtsalt pugistasin naeru kui tüüp üritas näidata kuidas "tavaline aeroobika" välja näeb... nii nummiii... kõik need hommik-võimlemine-algab-küljele-painutused, mida ta püüdlikult sooritas... hihhiii... ja kui ta püüdlikult püüdis välja ujuda küsimusest - mis klippe te rattatunnis kasutate... well if you don`t have it, you just do not have it....

õnneks läks päev veel paremaks...

üleeelmine nädal, kui meil toredad külalised eestist veel siin olid külastasime onju ühte klubi ja sealne muuust suuuur turva oli Siljale jõiund rääkida, et teisipäeviti neil noh niii mega peod lihtsalt onju... no mõeldud-tehtud... teisipäevasele mega-super-peole me end  siis sättisime... njah... lihaturg oli see, mitte pidu.... või noh kuna eelmine kord oli see koht meeldivalt tennise-teksa klubi ja täna - aluspesuklubi, siis.... väga lõbus oli... kuna meie Siljaga läksime tantsima, siis seda me ka tegime... mõned tydrukud me kõrval püüdsid ka end liigutada... kõik püüdmised on alati teretulnud muidu...

ja hetkel oma banaanichipsidega voodis olla on ka megamõnus :):):):)

und-head-või.õigemini.tere-tere-hommikust-teile

Vananaistesuvi

... on saabunud meie maale...sest juba teist päeva kostitatakse meid päikesepaiste ja mõnusalt paitavate tuuleiilidega...

eile viibisime viimast korda... ilmselt... loodetavasti... Kitcheneris. Plaan oli põhimõtteliselt hea - nautida ilma, nautida junki, nautida vilme.... ja lõpuks me kogu oma plaaniga ka ühele poole saime... noh lihtsalt peale paari meeldivat blondihetke :) ehk jalutuskäigud tehtu ja jungid kaasa haarataud... kerisime end mõnusasti arvuti ette vilme nautima... hehhheee nii ladusalt päris ei läinud... sest Silja arvuti otsustas, et tema Egle kõvakettalt ilma lisavidinateta ei kavatsegi midagi inimsilmale vilmina tuvastatavat ekraanile manada...  tydrukud targad tõusid ja suundusid vilmilaenutuse poole... eeldades et kõik Rogersi töötajad usaldavad neile vilme laenutada nende suuri naeratusi ja avalaid silmi kohates...jeah right... blin bling blondihetk vol.2 :)

aga õnneks meie superemme Annely omab kliendikaarti... ning tema andmed saigi kenast ette vuristatud... lõpp hea kõik hea :)

ja täna hommikul..... WOW MILLINE PÄIKESETÕUS.... kogu linn ja ka loomulikult ka teed olid mattunud täielikku siil-udus-teemasse... mingil hetkel sõitsime mööda lehmakarjast... hihhhiiii veery sünge pilt oli see... mingid kahtlased lehma moodi kujud udus.... ja siis see päike... lihtsalt mingi oranž kera keset taevast.... totaalne vilmi teema oli... tüdrukud lahkuvad tumedate jõudude linnast suundudes valgusesse... muhhahhhhaaa

raamatud ja juveelid

Eile, oma väga uimasel reedel, käisime siinseid raamatupoode uudistamas.... oi kui mõnus oli nende riiulite vahel jalutada ja lehti sirvida... ja see ninapaitav jõuluaroom ei teinud asja üldse halvemaks...

Ja õhtul oli plaanis vägev juveeliüritus ehk Annely võttis meid kaasa oma teise bisnesi tutvustusüritusele...oiiiiiiii kui pöörane see oli... vahepeal oli tunne et oled kuskile mustade kirikusse sattunud... inimeste ülevoolav energilisus väljendus vahepeal tõeliste kriisetena... nii meeldivalt väljendatuna... ei tegelt mulle väga meeldisid enamus inimesi kes seal viibisid ja oma positiivsust maailma vastu üles näitasid... ja siis...onju... ei saa me läbi Lätita ehk ei saa need kaks Eesti vaikset ja tähelepandamatut tüdrukud läbi ilma tähelepanuta... ME OLIME TÕESTI TAGASIHOIDLIKUD ja täitsa ametlikud seekord.... aga fotograaf kohe hullus kui me sisenesime... ja ma ei tea kas kedagi teist ka üldse mõnele pildile.... kõige naljakam oli hetk kui ta ühe hiina poisi lihtsalt jõuga eest ära llükkas, sest ta tahtis just mingi tetud nurga alt meist pilti teha... mitte et ta just eelnevalt mingi 10min järjest meid pildistanud oleks.... järsku mingi siseluure...? uurib mis me siin siis ikka toimetame...? njaaah vot selle peale ei tulnudki....

aga jah kohe kui välja nuusime kus pildid avaldatud saavad... siia nad ka jõuavad ;)

ja noh olgem ausad, suht sügava mulje jättis ka üks sõjaväelane, kes igati etiketi kohaselt kandis ülikonda ja matkatosse... ja rääkis, et tal pole piisavalt mune, et minu juukseid kanda nt.... Silja andis hävitava vastulöögi... minu raskekahurkaitsevägi :D

ja minu kallis-kõigekallim emme, mida sa küll mõtlesid kui sa mulle sellise nime panid, et inimeste silmad väljuvad pealuust igakord kui ma neile oma nime tutvustan... ja siis ma pean seda tegema tähthaaval ja siis veel kenasti logopeediliselt ette deklameerima.... huhh

oi kui hea oli :)

Eile tegi Silja Ritmika Ldies Elite grupile trenni... see on siis see tund, milles me oma iluvõimlemise oskuseid seni lihvinud oleme... nüüd tahtis Anneli neile midagi erilist pakkuda... ja ooo-may erilist nad said... kõikide puusad pandi võnksuma ja naeratus pea-taga kokku saama....

niiiiiiiiiiiiiii heaaaaaaaaaaa oli üle saja aasta Silja-kallikese tunnis olla... selle poweri najal suundun kohe ka hommikusse veidi-krõbedasse-ja-nats-valgesse keskkonda kõndima :)

nats kahju ka teist seal, kes te hetkel enam Silja trenne nautida ei saa... hihhiiiii

cheers

CN Tower

Tüdrukute viimasel siinviibimise päeval võtsime siis ikka ette ka kohustusliku CN Toweri külastuse... tegemist ikkagi ju ühega Uue Maailma seitsmest maailmaimest... kõrgust tornil 553,33m... inimesed pääsevad välja piiluma 346 ja 447 meetri peal. Tornis asub ka väga vaffa restoran, millel nimeks 360. Nimevaliku osas restorani loojatel liiga palju ajusid ragistada ilmselt  ei tulnud, sest restoran liigutab oma külastajaid kenasti täpselt täisringi trajektooris. Terveks ringiks kulub tund ja 14 minutit... kelneritel peavad lihtsalt kiired jalad ja hea pea olema... ja oiiijahhhh toidust ma ilmselt parem rääkima ei hakkagi... teavas ja taevamanna noh... mmmmmmhhhhh... kõik oli liiga hea :):)

Kena pruun kokapoiss oli ka nii kena ning tuli meid vaatama... kiidu- sõnadega me kitsid ei olnud, ütleme nii, ja  meie vaatamisega ta ka kitsi polnud... igatahes vupsasid meile pärast sealt köögipoolelt kokk-masteri visitkad sõnadega umbes-täpselt, et tulge millal tahate ja küsida võib kõike...

Igatahes jätkuvalt suured tänusõnad Kädile absoluutselt ideaalse õhtu(söögi) eest :)

Siljal oli sünnipäev... ja seda ei juhtu igapäev...

et toimus just väike võitlus minu ja Mati vahel... aga ma ikka siin mõtsi, et järsku keegi hakka muret tundma kui peale meeletuid pidustusi  mingit elumärki ei saabu siit väikse vee tagant...

seega siis...

eile hommik algas vara-vara roosade õhupallide puhumise ja nende mööda maja laiali jagamise-hiilimisega... noja siis läksin mamagama ja oligi kõik :)

ok tglt tõusin siis pärishommikul ikka kenasti üles... kui kilked mu kõrvu jõudsid... millegipärast äratuskell otsustas sellel hommikul sisse magada...

ja siis kui Silja sai kenasti trenni saadetud hakkasid minu väiksed käed brunchi voolima... mmmmhhhh... meil oli niiiiiiii palju süüa ja see kõik oli niiiiii heaaa... et põhimõtteliselt brunch mis oli planeeritud nii paari tunniseks venis sujuvalt nii 5-tunniseks... nii muuseas rüüstasime veel Anneli leiukambrit Halloweeni kostüümide jaoks ja siis läks linna kimamiseks.... hotellis megakiire kostymeerimine ja meikeerimine... ja klubi poole minekut...

Klubiks sai siis valitud linna parim klubi onju... meie supperarmsale sünnipäevalapsele poleks midagi allapoole seda kyll paslik olnud... olime kenasti vip-listis ja puha... :P

kui me saabusime läks suht kohe mingiks ulluks pildistamiseks lahti... ütleme nii et Marilyn oli veega-veega popikas ;)

Nalja sai igatahes nabani ja natuke veel... ma pean tunnistama, et inimesed klubis olid niiiiiiiii lahedad lihtsalt noh... kõik suhtlesid üksteisega vabalt, valdav enamus oli ikka korralikult vaeva näind enda kostümeerimisega... kahjuks peab tunnistama et eesti klubides ei saa kunagi sellist tsilli õhkkonda olema... kui just kõik eestlased ei otsusta korra kanadasse tulemuslikule õppereisile tulla....

ja koju jõudes oli külmkapp jätkuvalt head toitu täis..... mmmmhhh

ja onju siis täna saime teada, et klubi omanik olevat väga meiega kohtumist oodanund ning oli väga soovind meid kostitada.... meeste suhtlemisoskused onju... ja mulle öeldi selge kirjasõnaga et kui mingi jamps siis võtke George`ga ühendust.... sry tõesti ei osand sellest välja lugeda et see et Georg meid ukse peal tervitamas polnud oligi juba jamps mille eest oleks pidand temaga kontakteeruma.... aga... me oleme iga kell klubisse tagasi oodatud... ja ikka ja alati vip-listi :):):):)

noh et veits nagu ikka eputada ka saaks :P

ok... nyyd küll kerin kerra... ja võtan oma eputrilla ego ikka ka kenasti kaasa ;)