JÕULUDJÕULUDJÕULUDJÕULUD...

Kuna silm keeldub lahti seismast ja aju ka juba tukub vaikselt, siis tänasest vaid väike pildiülevaade.... ja kui midagi siis niipalju, et oioioioioioioioioioioiiiii kui palju kinke siin majas täna oli... ja ooioioioiooooioi kui paljud neist me endale saime... :):):):):):):):):):)

The Jõulupidu

ehk meie kauavalmistatud ning ehitud jõulupidu võimlas.... hommikul veel viimased kiired siblimised, nagu näiteks loosi kokku klopsimine ise juba poole jalaga välja joostes... siis võimlale veel viimane lihv ja väikeste võimlejate hordid hakkasid saabuma... mina mässasin ksotüümide ja soengute ja meigi/ näomaalingutega tagaruumis ja Silja jagas korraldusi ees-alas.... üldjoontes usun, et kõik sujus ladusalt... Silja ju majandas.... siis ikka jookseb ladusalt... ise plaanin showd kunagi videost vaadata... nt siis kui ma seda kokku panema hakkan ;)

pärast olime mõnusasti kutupiilud kõik... sest see lahe peo osa, kus koristama peab, sai ju ka kenasti ära tehtud...

ja järgmisel päeval ehk eile vurasime kenasti järgmisele jõulupeole... EÜSi omale.... mmmmm verrrrrivorst oli väkka hea.... mmmm jummmy üks tädi rääkis kyll väga pikalt koguaeg mingeid jutte seal.... ja liiga head magustoitu ka ei olnd... õnneks ma olin ise komme kaasa haarand... sest meil peale laupäeva niuke väikse kommipoe varu suurune kommilaadung minu toas peidus... nii et varsti võib ming magusa lõhna peale üles leida ;)

ja Soome kirikus rootsi segakoori käisime ka kuulamas... täitsa vaffad olid... mõne koha peal ujusid küll väiksed kalad ringi aga üldmuljet see mitte kuidagi ei rikkunud... nii et tekkis endalgi väike plaan võibolla väikseid kõriharjutusi tegema minna...

jõulupidu vol.... kesse enam jõuab lugeda....

seekordne jõulupidu leidis siis aset Annely daamide eliitgrupi seas... võimlejadaamid nimelt siis

kõik pidid midagi kaasa haarama jõululauale ja kingikotti, kusjuures kingikotiga oli väga lahe süsteem. Nimelt oli tegemist nn korduvkasutus-kinkimisega ehk sa leidsid midagi oma kodust, mida sulle on kingitud ja mis sulle ei meeldi või ei sobi ja siis panid selle iiiiiilusa paki sisse ja jõulupeol kuuse alla..... hihhii.... ja siis võeti loosi ja kinke sai valima hakata alates väikseimast numbrist... kingi pidi kohe lahti tegema, sest järgmine kingi saaja võis esimeselt kingi pihta panna või siis uue kingi valida.... (täiesti ausalt tunnistan, et mina panin Silja kingi tuuri...) nalja nabani, päriselt, mul kõht ikka täiega valutas naermisest vahepeal..... eriti kui Elle oma kõlava naeru lahti lasi... hihhhiiiii

igatahes kõht oli punnis ja naer oli suul... võib vist toredaks peoks lugeda...

kui välja arvata fakt, et juuuuuuuuubekülm oli seal, isegi veini limpsimine ei teinud elamist soojemaks.... tuul kõlistas läbi seinte rahulikult.... brrrr... kodus läks tykk aega enne kui soojuse tunne mu juurde tagasitee leidis....

aga meie nägime olümpiatuld

just nägime :):):)
lahe lahe lahe
tulime trennist ja mööda nad meist liikusid, meil oli kenasti punane tuli selleks ajaks tellitud ja puha :):):)
lahe lahe lahe

värviüllatused

eile käisime veel kontoris värvimas... ilusad tumepunased uksed pidi mustaks värvima onju ja oli siis ostetud mingi udupeen mustjas-hallikas metallik värv, mis meile palju nalja valmistama hakkas... kui värvitöö täielikku segamist naljaks saab pidada... nimelt suutis värv ilmselt värvirulliga mingi huvitava koosluse moodustada, nii et iga kord kui ma rulliga seinal tõmbasin hõljus ämblikuvõrgu sarnane moodustis just värvitud triibu kohal... no ja siis mõned hõljusid kenasti värvitud seinale ja mõned hakkasid pallikesteks genereeruma, mis värskelt värvitud värvirajale kena pallilise 3D mustri tekitasid.... ma olin igatahes jubeõnnelik, nii õnnelik, et peale 1 kabiini värvimist (värvisime nimelt seda kohta, kus kuningaski üksi käib) asetasin värvirulli kenasti maha ja naeratades mainisin, et sellist tööd, mida peab raudkindlalt üle tegema, mina pole nõus tegema.... ja nii see lõppeski, see minu supermaalri päev...

tere hommikust

on saabunud järjekordne mõnusalt lumine ja päikseline päev... kuna õue pole veel oma nina pist, siis tegelikult ei tea, kas see ilm päriselt ka nii ilus on kui aknast paistab :):):)

aga rääkides hetkel veel siis eelmisest nädalavahetusest...

Käisime uue GWT kontori remonditöödel abiks... neil on seal tegelikult täitsa selline põhimõte, et uue kontori asukoht avaldatakse vaid nende aktsionäridele, kes sinna appi planeerivad minna, ühelegi nn tavaliikmele asukohta enne suurejoonelist kontori avamist ei avaldata... njah... igatahes abis me seal käisime... omaniku venna ja ema väga lahkel loal (et asi aus oleks pean mainima, et mulle on abipakkumise peale 2x ära öeldud... ei tea kas seekord sai otsustavaks Silja meelate blondide juuste mõjuvõimas kohalolek või näiteks kõike-mõjutav jõulumeeleolu, sest loa abistamiseks saime just jõulupeolt)...

niisiis jõudsime kohale... käisime mööda maja ringi, et mingitki hingelist leida... hingelised lõunatasid hetkel... mõtlesin, et ok... lõunatavad ära, siis läheb hulluks andmiseks... mõtelda on mõnus... põhimõtteliselt tegutses seal mõnus, võib öelda, et korralagedus... ei mingit süsteemi või organiseeritud läbimõeldud tegevust... Ehitaja-Bob oli nagu põhimõtteliselt mingi ülemusejunn, ilmselt isehakanud, aga liiga läbimõeldud tegevusplaani tal plaanis igatahes polnud... kui küsisime, et kuidas aidata saame, pakkus Bob välja, et kuna teised naised puhastavad aknaid, siis me võiksime ka seda teha... mhmh jeah right... ehitustööd on tiesti poolepeal veel... vaipa on vaja üles võtta ja värvimistööd täitsa pooleli ja meie pesku aknaid... otsi lolli... aga meie kilplaste tööd ka tegema ei läinud... tutvustasime siis Bobile veidi Euroopa ehituskombeid, mille peale kehitati õlgu ja nii ongi... aga nii vahepalana räägin siis sellest ehituskvaliteedist, mida kõik need vabatahtlikud sooritanud olid... maalriteibist pole nad midagi kuulnud onju... alustame sellest, ehk kõikvõimalikud ääred ja pisiornamendid olid iiiiiiiilusasti üle mökerdatud ja laest ei hakka ma parem rääkimagi... iika

nii et kui me ühte tuppa vapralt sisse sammusime, et vaadata, mida seal teha annaks, siis suud jäid päris tükiks ajaks lahti... ja mõte tummaks, sest seda parandustööd ei osanudki kuskilt alustada, kõik oli nii kikerdi-käkerdi ja uste juures oli nii vahvat värvivalikut kasutatud, et kui sinna nt küünega vastu minna, siis värv tuli supsti maha...

igatahes "veits" kraapimist ja hõõrumist ja nühkimist me seal korda saatsime... piisake selles mökerduse-meres aga vähemalt algus...

ollallaaa kui palju asju...

... on vahepeal toimunud.... aeg on otsustanud mingit rallisõitu tegema hakata ja mu vaffa haugimälu ei taha nagu kõike meelde ka jätta ja siis Silja saab jälle mind korekteerida, et hmmm sa sellest ei kirjutanudki.... hmm ei kirjutanud jah, oli asi ju juba kuskile kaugemasse mälusoppi konserveeritud...

a mis siis toimunud on...

hmm kuna jõulud hoogsasti lähenevad, siis jõulupeod on kuum teema hetkel... eelmisel reedel viibisime oma uue vaffa firma jõulukal... või noh viibisime on natuke tagasihoidlikult öeldud, nimelt me kallis emme-Annely pakkus end vabatahtlikuks peo organiseerimise aitamisel, mis siis omakorda tähendas, et mina sain täitsa vabatahtlikult kokata ja ruume kaunistada.... :) (suure saladuskatte all võin vaikselt tasakesi mainida, et Silja kuulis saabudes, et mind dekoreerimise kuningannaks kutsuti...hihhii... noh natuke võib ju vahel oma saba kergitada ka... või mis)...

no nagu ikka tavaliselt kõigis suuremates seltskondades on esindatud igati kirju inimeste liigkond ei erinenud ka see pidu oma külaliste väga huvitaval valikul... nalja sai palju palju... süüa ka... ja Silja sai pilguga-tapmist harjutada... millegipärast ikka ei toimi täitsa tal see systeem, veel sest päev hiljem liikus vastav persoon ikka sama rõõmsalt ja ajuvabalt ringi....
ps. ja lõkke võlusin ka telkusse...
aga nyyd on uneaeg.... järgmised pajatused juba homme...
kallid kõigile

veri vol 2

llllumi tuli maha ja valgeks läks maa... ja just nii eile meie maailmaga siin juhtuski... jjjiiiipppiiiii

noh see loomulikult enam nii lahe polnud, et peale öist lumesadu tuli soe päev, mis tõi kaasa palju.. nu kuidas nüüd öeldagi... väga vesist lumesegu.... lõbus oli ikka ;)

ja verd käisin ka andmas...täitsa uhkes üksinduses sain anda seda, sest lumi, suur kole koll, oli kõik õiged kandakad eemale peletanud... ühesõnaga sain tähelepanu osaliseks, ja mitte väikese... hihhiii

põhimõtteliselt lamasin siis voolikutega rõõmsalt seal mugavas-mugavas toolis ja kõik töötajad olid ümber minu, et sellise imeelukaga rääkida... et tuleb Eestist ja juba oskab inglise keelt ka rääkida, ohhoooo... no olgem ausad kahest sealsest töölisest rääkisin ikka tõesti paremini.... ja on siin külaline ja otsustab verd andma tulla.... huuuuvitav eksemplar. Ühesõnaga kogu protsess oli väga lõbus ja tundub, et minu veenid piisavalt suured, nii et mina ei tundnud mitte kui midagi... :):):):)

ja Siljale katse- tasime uut soengut kaa...

mõeldes Illustratoriga võidu...

... ei teagi kohe, kes võidab, kas see, kes mõtleb kiiremini...? Igatahes Illukas ikka mõtleb ja mina hakkan vastavalt tema mõtteaeglusele järjest kiiremini kurjemaid mõtteid mõlgutama... mitte, et sellest mingit erilist kasu kooruks... see selleks hetkel

Silja käis täna verd andmas... ja mina rõõmsalt sörgin tal sabas ehk homme siis minu kord ja kui rõõmsalt, seda oskan ka homme paremini kommenteerida, sest süstlad pidi olema suuremad ehk loe VALUSAMAD ... iiiika ja verd võtavad nad ka 610ml korraga, mitte 450ml nagu meie kenad õekesed seda teevad... võibolla neil pole liiga palju doonoreid ja siis võtavad viimast nendelt, kes julgevad nende suuuurte süstalde juurde minna...

well elame-näeme

ja külmaks läks ka... täitsa brrrrrr

ps ja illukal ikka veel sent mõelda... niieisaajurallitsõitaaaaaaa

Casa Loma

ehk Toronto lossi külas- tamine.

Teglikult väisasin ma seda kohta juba eelmisel nädalal... aga sõrmed need va laisikud ei taha üldse siia kirjutama hakata...

aga rääkides siis veits lossist...

see väike majake ehitati eelmise sajandi alguses Sir Henry Pellati soovil ja juhendamisel talle ja ta naisele elamiseks :D:D:D... niuke väike tagasihoidlik soov siis...
majakeses kokku 98 ruumi ning ka sellised imevidinad nagu lift, hull kanalisatsioonisüsteem ja tsentraal-tolmuimeja... Sir Pellat sai maja õndsust nautida aga alla 10 aasta, siis pidi ta tunnistama oma pankrotti ja majast välja kolima... mis teha, mõnikord lihtsalt elu otsustab sulle jala ette panna  kui oled julgend liiga suurelt unistada ja ka samme astuda oma unistuste täideviimiseks... no ok Esimene Maailmasõda sai ka suureks finantsiliseks komistuskiviks herr Pellatile ja ka riik otsustas paar huvitavat lüket ta varanduse osas sooritada...

igatahes loss oli põnev ja Jõuluvana nägin kaaa ;)