Eile, oma väga uimasel reedel, käisime siinseid raamatupoode uudistamas.... oi kui mõnus oli nende riiulite vahel jalutada ja lehti sirvida... ja see ninapaitav jõuluaroom ei teinud asja üldse halvemaks...
Ja õhtul oli plaanis vägev juveeliüritus ehk Annely võttis meid kaasa oma teise bisnesi tutvustusüritusele...oiiiiiiii kui pöörane see oli... vahepeal oli tunne et oled kuskile mustade kirikusse sattunud... inimeste ülevoolav energilisus väljendus vahepeal tõeliste kriisetena... nii meeldivalt väljendatuna... ei tegelt mulle väga meeldisid enamus inimesi kes seal viibisid ja oma positiivsust maailma vastu üles näitasid... ja siis...onju... ei saa me läbi Lätita ehk ei saa need kaks Eesti vaikset ja tähelepandamatut tüdrukud läbi ilma tähelepanuta... ME OLIME TÕESTI TAGASIHOIDLIKUD ja täitsa ametlikud seekord.... aga fotograaf kohe hullus kui me sisenesime... ja ma ei tea kas kedagi teist ka üldse mõnele pildile.... kõige naljakam oli hetk kui ta ühe hiina poisi lihtsalt jõuga eest ära llükkas, sest ta tahtis just mingi tetud nurga alt meist pilti teha... mitte et ta just eelnevalt mingi 10min järjest meid pildistanud oleks.... järsku mingi siseluure...? uurib mis me siin siis ikka toimetame...? njaaah vot selle peale ei tulnudki....
aga jah kohe kui välja nuusime kus pildid avaldatud saavad... siia nad ka jõuavad ;)
ja noh olgem ausad, suht sügava mulje jättis ka üks sõjaväelane, kes igati etiketi kohaselt kandis ülikonda ja matkatosse... ja rääkis, et tal pole piisavalt mune, et minu juukseid kanda nt.... Silja andis hävitava vastulöögi... minu raskekahurkaitsevägi :D
ja minu kallis-kõigekallim emme, mida sa küll mõtlesid kui sa mulle sellise nime panid, et inimeste silmad väljuvad pealuust igakord kui ma neile oma nime tutvustan... ja siis ma pean seda tegema tähthaaval ja siis veel kenasti logopeediliselt ette deklameerima.... huhh
No comments:
Post a Comment