on saabunud järjekordne mõnusalt lumine ja päikseline päev... kuna õue pole veel oma nina pist, siis tegelikult ei tea, kas see ilm päriselt ka nii ilus on kui aknast paistab :):):)
aga rääkides hetkel veel siis eelmisest nädalavahetusest...
Käisime uue GWT kontori remonditöödel abiks... neil on seal tegelikult täitsa selline põhimõte, et uue kontori asukoht avaldatakse vaid nende aktsionäridele, kes sinna appi planeerivad minna, ühelegi nn tavaliikmele asukohta enne suurejoonelist kontori avamist ei avaldata... njah... igatahes abis me seal käisime... omaniku venna ja ema väga lahkel loal (et asi aus oleks pean mainima, et mulle on abipakkumise peale 2x ära öeldud... ei tea kas seekord sai otsustavaks Silja meelate blondide juuste mõjuvõimas kohalolek või näiteks kõike-mõjutav jõulumeeleolu, sest loa abistamiseks saime just jõulupeolt)...
niisiis jõudsime kohale... käisime mööda maja ringi, et mingitki hingelist leida... hingelised lõunatasid hetkel... mõtlesin, et ok... lõunatavad ära, siis läheb hulluks andmiseks... mõtelda on mõnus... põhimõtteliselt tegutses seal mõnus, võib öelda, et korralagedus... ei mingit süsteemi või organiseeritud läbimõeldud tegevust... Ehitaja-Bob oli nagu põhimõtteliselt mingi ülemusejunn, ilmselt isehakanud, aga liiga läbimõeldud tegevusplaani tal plaanis igatahes polnud... kui küsisime, et kuidas aidata saame, pakkus Bob välja, et kuna teised naised puhastavad aknaid, siis me võiksime ka seda teha... mhmh jeah right... ehitustööd on tiesti poolepeal veel... vaipa on vaja üles võtta ja värvimistööd täitsa pooleli ja meie pesku aknaid... otsi lolli... aga meie kilplaste tööd ka tegema ei läinud... tutvustasime siis Bobile veidi Euroopa ehituskombeid, mille peale kehitati õlgu ja nii ongi... aga nii vahepalana räägin siis sellest ehituskvaliteedist, mida kõik need vabatahtlikud sooritanud olid... maalriteibist pole nad midagi kuulnud onju... alustame sellest, ehk kõikvõimalikud ääred ja pisiornamendid olid iiiiiiiilusasti üle mökerdatud ja laest ei hakka ma parem rääkimagi... iika
nii et kui me ühte tuppa vapralt sisse sammusime, et vaadata, mida seal teha annaks, siis suud jäid päris tükiks ajaks lahti... ja mõte tummaks, sest seda parandustööd ei osanudki kuskilt alustada, kõik oli nii kikerdi-käkerdi ja uste juures oli nii vahvat värvivalikut kasutatud, et kui sinna nt küünega vastu minna, siis värv tuli supsti maha...
igatahes "veits" kraapimist ja hõõrumist ja nühkimist me seal korda saatsime... piisake selles mökerduse-meres aga vähemalt algus...
No comments:
Post a Comment