Bingo ja pannkoogid

Niisiis.

Reede oli hingamispäev.

Laupäeval käisime kenasti hommikul trennis ja siis jagasime veits flaikusid, seejärel liikusime linna ühele, nagu hiljem selgus, väga vaffale meetup grupi kogunemisele. Grupi nimeks oli siis Ela Oma Unistused Praegu (hihhi mulle meeldib otsetõlge:)) ja välja nägi asi nii, et igal inimesel oli minut oma unistuste jagamiseks ja siis said 3 minutiks sõna ülejäänud grupi liikmed, et anda soovitusi, vihjeid abi kohta jne Mõned panid ikka kohe mõnuga puusse, aga sekka ikka eksis asjalikke asju ka ära.... noh ja olgem ausad, mis oli paljude inimeste unistuseks - leida oma tõeline arrrrrmaztus :):):):) nii nummi... igatahes nalja sai ja vaffaid inimesi sai ka kohatud. Eriti läks hinge vaffa meesterahvas, kel nimeks Allan. No olid tema silmad sära täis ja hing positiivseid mõtteid - kui ta naeratas, siis muutus ta kui poisikeseks, kel peas palju kavalaid mõtteid... jubevaffa emotsiooni andis edasi noh ja eiriti lahe oli, et ta ühines oma sõbraga meiega ka meie õhtusel üritusel, kus ta täitsa kenasti meiega kaasa tantsida püüdis... miks asi nii eriline, et täitsa mitu rida juba talle pühendatud, aga sellepärast, et Allanil diagnoositi 3 aastat tagasi Parkinson ja nüüd kahe nädala pärast suundub ta opetasioonile, kus ta aju täitsa lahti lõigatakse ja igast juhtmeid sinna sisse toppima hakatakse, samal ajal kui ta ise täitsa teadvuse juures peab olema....   mina igatahes saadan talle iga päev palju positiiset energiat ja ma olen kindel, et kõik sujub lihtsalt suurepäraselt
.

Aga laupäeva õhtul siis suun- dusime The Hideouti, kus meie toredad sõbrad iirimaalt lava vallutasid. Nad olid absoluutselt vaimustuses meie kohalolekust ja sädistasid peale kontserti, et me ikka täiega rokime ja tegime nende õhtu.... hahhaa ja ütleme, siis nii, et bändi laulja oli kohe erilises vaimustuses minust ja minu väljanägemisest...hihhhiii aga oma mustade küünte ja värvitud silmadega oli ta kohe kindlasti rohkem mu kalli õe maitse ;)

Ja nädsa saabuski pühapäev koos hommikuste pannkookide (loomulikult samal ajal kui ma neid küpsetama hakkasin nõudis mu kallis emps järjepidevalt, et ma temaga skaibiksin onju) ja sellele järgnva Bingoga. Jah ongi nii, et ma lõpuks otsustasin selle imemängu järgi proovida.... hahhaa ikka väga imelik raffas on seal olgem ausad... ja alguses oli tglt suht põnev mängida seda numbrite ja mustrite tagaajamist, aga kolm tundi on ikka veits liiast tuima näoga paberit täpitada... ja ei võitnud ma ka midagi, kuigi Silja püüdis mulle spetsjomm mängulehte leida...

Peale bingo-rallit toimetasime veits äriasju ja manustasime jäist-kuuma-sholokaadi... just just kõik asjad koos.. ja retk itta võis alata... seal oli meid ootamas järgmine meetup grupp... midagi spirituaalse eluga oli seal tegemist... kuna ma eeldan, et nyydseks ikka juba kogu maailm teab, et Silja raamatut kirjama hakkab (ääremärkusena olgu öeldud, et järgmisel kevadel toimub raamatu esitlus ja mina isiklikult toitlustan seda suurepärast eventi!!! ja ainult hõrgutistega...) ja kuna selle raamatu loomise jaoks on vaja hõlmata võimalikult paljude inimeste tähelepanu ja toetus, siis spirituaalseid kontakte me sinna hagema läksimegi.... huhh esmapilgul oli see koht ikka super-spuuki ja veits nagu õudusvilmikas ka - uksest sisenedes võtsid meid vastu mänguautomaadid, mis veits nagu kahtlaseid hääli tekitama hakkasid, kui me neist möödusime... ja inimhingegi polnd kuskil märgata, nagu kummituslinna oleks sattund noh... kui lõpuks õige ruumi üles leidsime oli asi veits parem - küünlavalgus ja mugavad toolid... grupi organiseerija oli väga tore tüüp Carl inglismaalt, kel ka tore lauluhääl, mida ta meile ka kenasti demonstreeris... kel rohkemat huvi asja vastu, mis seal tegime ja kuulsime, siis siit leiab ilmselt nii mõndagi: http://www.diaryofanuneducatedman.com