Olgu ta Portobello risotto lisanditega

Eile tuli suur risotto isu peale. Enne vanasti oli vaja vaid Siljale vihjata, et nüüd oleks vaja ja olemas ta oligi. Seekord pidin siis ise teoga hakkama saama... segasin kokku külmkapis leidvad asjad ja valmis ta oligi... ja maitses täitsa mõnus...
ehk siis

Portobello, spargli ja kreveti risotto

1 sibul
2-3 küünt küüslauku
2-3 portobellot
2 cupi arborio riisi (ehk siis lihtsalt ilmselt misiganes risotto riisi, lihtsalt selle olin mina itaalia poest suut kaasa haarata)
korralik lonks veini, kuivemat siis
puljongit
sparglit
krevette
parmesani või asiago juustu
soola, pipart
rohelist sibulat

Prae Sibul, küüslauk ja pool seent koos soolaga kuni need veidi pehmemad, siis lisa riis.
Prae segu kogu aeg segades kuskil 3 min. seejärel lisa mõnus lonks veini. 
Jätka segamist, kuni vein riisi imendub, lisa puljong, kuid vaid niipalju, et riis õrnalt kaetud saaks.
Jätka risotto madalal kuumusel kuumutamist. Kui märkad puljongi haihtumist, lisa seda juurde ja toimi nii kuskil 15-18 min jooksul, kuniks riis saavutab soovitud pehmuse.

Teisel pannil prae vähese sibulaga seened ja spargel (murdsin nii 4-5 cm tükkideks) ja krevetid (oleneb muidugi milliseid krevette kasutada).
Kui riis soovitud pehmusega, sega juurde riivitud juust (selline mõnus peotäis) ja seejärel tooted teiselt pannilt :)
Lase paar sekki risottol maha rahuneda ja serveeri seejärel koos riivitud juustu ja rohelise sibulaga ;)

Raekoda

Juhuse tahtel sattusin täna Edmontoni raekotta. Täitsa kena koht peab mainima. Aga miks just täna ja just see koht, aga just sellepärast, et ainuke Edmontoni politseinik, keda mina tean, sai täna politseiniku paberid ka kätte. hahhahhaa oli see ikka paras maskeraad... ma pugisesin naerda ikka enamuse ajast... ja mul oli niiiiiiiiiiii kahju et kaamera koju jäi, sest see marsikõnnak, mida käskuseid jagav meeskodanik esile suutis kutsuda.... nu naera herneks, ausalt... ja käsklused meenutasid ka rohkem koera haukumist kui inimkeelt... aga kadetid reageerisid

Ahjaa... ja jälle olin mina see ainuke kuu pealt kukkund idaeurooplane, kes lilledega vehkis... aru ma ei saa, miks neile üldse need lillepoed... pulmadeks lilli ei kingita, kooli lõpetamiseks ja sünnipäevadeks samuti mitte... noh sain silma paista jälle ilmselt

observeeringud

Eile hüppas koiott akna taga ringi...sõna otseses mõttes hüppas, sest ajas ta taga hiiri.. täitsa vaffa oli teda piiluda, turvaliselt, akna tagant.
Ja siis mõtlesin siin naabri "rottide" peale. Tal neid kokku viis - kolm veel täitsa väikest käivad kombekates väljas. Ja tal selline vaffa auk aia ja metsa vahele jäetud, kust koiotid kenasti lõunale või siis homikusöögile saaksid tulla...
Selline vaade siis.

Päevad EI ole vennad

Lihtsalt kiigutasin siin kiiktoolis jalgu ja piidlesin aknast välja ja imestasin, et kui erinevad ikka päevad olla võivad... vanainimesele kohaselt hakkan nüüd siis ilmast pajatama (no ei juhtu midagi muud järelikult)...

Et siis paar päeva tagasi oli õues niiiiiii mõnusalt soe ja päikseline, et kohe kuidagi ei saand seal seinte vahel olla... no mingi 20 kraadi oli vabalt (vajaminevate riiete järgi otsustades)... ja tuli siis väliseid tegevusi leida... 

Garaazist leidsin täitsa reha sarnase asja ja sellega ma siis sammud eesaeda seadsin...  no seal ju tervelt üks puu kasvab, millel kunagi isegi paar lehte oli... ja kuna ilmad nii kenad olnd kogu aeg, mõtlesin, et lõpetan enda piinamise nende kahe mahakukkunud lehe jõllitamise näol... no hoogsalt riisusin need paar lehte kokku ja siis naabri eesaia puu omad ka (no nende puu veel väiksem ehk seal oli 1,5 lehte kokku)... naabrid kindlasti ehmunult piidlesid kaardina vahelt, et mis see hull idaeurooplane teeb nende aias, aga noh, mul oli ju vaja ilma nautida... 

Lõpptulemusena suutsin kokku korjata kuskil umbes peaaegu  pool prügikotitäit lehti ja muud jama nn ilupeenra pealt. Ise olin rahul. Särasin rahulolust isegi.

Ja siis tõusin ma järgmisel hommikul... ja suurte silmadega piidlesin aknast välja, ja mis mina näen... valge kohev vaip on maas... 

Niipalju siis minu eesaia puhtuse nautimisest... hahhahaa

Nüüd tuleb hoopis Long Johnid välja otsida... nagu mul need olemas oleks... LOL

Hõissa pulmad!

Niisiis. Käisin pulmas siin.
Kohe ütlen ära, et laste pulm oli. Mahla ja morsiga.
Inimesi oli korralikult - nii 150 ringis.
Laulatus toimus kirikus. Väga palavas kirikus. Peig pesi pruudi jalgu ja puha. Lilli ei kingita. Kummaline eh?
Ja siis tuli paus. 4-tunnine.
Pidu toimus nn rahvamajas. Pikad lauad kenasti paigas. Nende jaoks oli seline paigutus kummaline muuseas. Eestlaste jaoks ju  pigem traditsioon. Ah jaa... sain ju hiilata kõige kaugema pulmakülalisena ka muuseas... mingid õigused või asjad peig sellega ka võitis - olin ju tema külaliste poole peal... ma ise seda väga ei kuulnd, sest millegipärast hakkas kogu laud sizlisema mu Eesti lause peale...

Buffe laud oli. Toit täitsa mõnus ja kodune.
Ja kook nägi niiiii kena välja. Ootasin põnevusega.
Aga siis tulid hoopis kõned. Need kestsid nii kaks tundi. Huuuhhhh...
No ja siis ma tahtsin ikka väääääga juba seda kooki.
Njajah. Mõtle veel koogist heast.
Siis hakkas hoopis tants. Ja minu koogiküsimuse peale ainult naeratati - et see ju vaid lauakaunistus...
need väiksed muffinid ümber koogi oli söömiseks...
Vot sulle tibidaa... nagu mu kallis emps ikka ütleb