JÕULUDJÕULUDJÕULUDJÕULUD...

Kuna silm keeldub lahti seismast ja aju ka juba tukub vaikselt, siis tänasest vaid väike pildiülevaade.... ja kui midagi siis niipalju, et oioioioioioioioioioioiiiii kui palju kinke siin majas täna oli... ja ooioioioiooooioi kui paljud neist me endale saime... :):):):):):):):):):)

The Jõulupidu

ehk meie kauavalmistatud ning ehitud jõulupidu võimlas.... hommikul veel viimased kiired siblimised, nagu näiteks loosi kokku klopsimine ise juba poole jalaga välja joostes... siis võimlale veel viimane lihv ja väikeste võimlejate hordid hakkasid saabuma... mina mässasin ksotüümide ja soengute ja meigi/ näomaalingutega tagaruumis ja Silja jagas korraldusi ees-alas.... üldjoontes usun, et kõik sujus ladusalt... Silja ju majandas.... siis ikka jookseb ladusalt... ise plaanin showd kunagi videost vaadata... nt siis kui ma seda kokku panema hakkan ;)

pärast olime mõnusasti kutupiilud kõik... sest see lahe peo osa, kus koristama peab, sai ju ka kenasti ära tehtud...

ja järgmisel päeval ehk eile vurasime kenasti järgmisele jõulupeole... EÜSi omale.... mmmmm verrrrrivorst oli väkka hea.... mmmm jummmy üks tädi rääkis kyll väga pikalt koguaeg mingeid jutte seal.... ja liiga head magustoitu ka ei olnd... õnneks ma olin ise komme kaasa haarand... sest meil peale laupäeva niuke väikse kommipoe varu suurune kommilaadung minu toas peidus... nii et varsti võib ming magusa lõhna peale üles leida ;)

ja Soome kirikus rootsi segakoori käisime ka kuulamas... täitsa vaffad olid... mõne koha peal ujusid küll väiksed kalad ringi aga üldmuljet see mitte kuidagi ei rikkunud... nii et tekkis endalgi väike plaan võibolla väikseid kõriharjutusi tegema minna...

jõulupidu vol.... kesse enam jõuab lugeda....

seekordne jõulupidu leidis siis aset Annely daamide eliitgrupi seas... võimlejadaamid nimelt siis

kõik pidid midagi kaasa haarama jõululauale ja kingikotti, kusjuures kingikotiga oli väga lahe süsteem. Nimelt oli tegemist nn korduvkasutus-kinkimisega ehk sa leidsid midagi oma kodust, mida sulle on kingitud ja mis sulle ei meeldi või ei sobi ja siis panid selle iiiiiilusa paki sisse ja jõulupeol kuuse alla..... hihhii.... ja siis võeti loosi ja kinke sai valima hakata alates väikseimast numbrist... kingi pidi kohe lahti tegema, sest järgmine kingi saaja võis esimeselt kingi pihta panna või siis uue kingi valida.... (täiesti ausalt tunnistan, et mina panin Silja kingi tuuri...) nalja nabani, päriselt, mul kõht ikka täiega valutas naermisest vahepeal..... eriti kui Elle oma kõlava naeru lahti lasi... hihhhiiiii

igatahes kõht oli punnis ja naer oli suul... võib vist toredaks peoks lugeda...

kui välja arvata fakt, et juuuuuuuuubekülm oli seal, isegi veini limpsimine ei teinud elamist soojemaks.... tuul kõlistas läbi seinte rahulikult.... brrrr... kodus läks tykk aega enne kui soojuse tunne mu juurde tagasitee leidis....

aga meie nägime olümpiatuld

just nägime :):):)
lahe lahe lahe
tulime trennist ja mööda nad meist liikusid, meil oli kenasti punane tuli selleks ajaks tellitud ja puha :):):)
lahe lahe lahe

värviüllatused

eile käisime veel kontoris värvimas... ilusad tumepunased uksed pidi mustaks värvima onju ja oli siis ostetud mingi udupeen mustjas-hallikas metallik värv, mis meile palju nalja valmistama hakkas... kui värvitöö täielikku segamist naljaks saab pidada... nimelt suutis värv ilmselt värvirulliga mingi huvitava koosluse moodustada, nii et iga kord kui ma rulliga seinal tõmbasin hõljus ämblikuvõrgu sarnane moodustis just värvitud triibu kohal... no ja siis mõned hõljusid kenasti värvitud seinale ja mõned hakkasid pallikesteks genereeruma, mis värskelt värvitud värvirajale kena pallilise 3D mustri tekitasid.... ma olin igatahes jubeõnnelik, nii õnnelik, et peale 1 kabiini värvimist (värvisime nimelt seda kohta, kus kuningaski üksi käib) asetasin värvirulli kenasti maha ja naeratades mainisin, et sellist tööd, mida peab raudkindlalt üle tegema, mina pole nõus tegema.... ja nii see lõppeski, see minu supermaalri päev...

tere hommikust

on saabunud järjekordne mõnusalt lumine ja päikseline päev... kuna õue pole veel oma nina pist, siis tegelikult ei tea, kas see ilm päriselt ka nii ilus on kui aknast paistab :):):)

aga rääkides hetkel veel siis eelmisest nädalavahetusest...

Käisime uue GWT kontori remonditöödel abiks... neil on seal tegelikult täitsa selline põhimõte, et uue kontori asukoht avaldatakse vaid nende aktsionäridele, kes sinna appi planeerivad minna, ühelegi nn tavaliikmele asukohta enne suurejoonelist kontori avamist ei avaldata... njah... igatahes abis me seal käisime... omaniku venna ja ema väga lahkel loal (et asi aus oleks pean mainima, et mulle on abipakkumise peale 2x ära öeldud... ei tea kas seekord sai otsustavaks Silja meelate blondide juuste mõjuvõimas kohalolek või näiteks kõike-mõjutav jõulumeeleolu, sest loa abistamiseks saime just jõulupeolt)...

niisiis jõudsime kohale... käisime mööda maja ringi, et mingitki hingelist leida... hingelised lõunatasid hetkel... mõtlesin, et ok... lõunatavad ära, siis läheb hulluks andmiseks... mõtelda on mõnus... põhimõtteliselt tegutses seal mõnus, võib öelda, et korralagedus... ei mingit süsteemi või organiseeritud läbimõeldud tegevust... Ehitaja-Bob oli nagu põhimõtteliselt mingi ülemusejunn, ilmselt isehakanud, aga liiga läbimõeldud tegevusplaani tal plaanis igatahes polnud... kui küsisime, et kuidas aidata saame, pakkus Bob välja, et kuna teised naised puhastavad aknaid, siis me võiksime ka seda teha... mhmh jeah right... ehitustööd on tiesti poolepeal veel... vaipa on vaja üles võtta ja värvimistööd täitsa pooleli ja meie pesku aknaid... otsi lolli... aga meie kilplaste tööd ka tegema ei läinud... tutvustasime siis Bobile veidi Euroopa ehituskombeid, mille peale kehitati õlgu ja nii ongi... aga nii vahepalana räägin siis sellest ehituskvaliteedist, mida kõik need vabatahtlikud sooritanud olid... maalriteibist pole nad midagi kuulnud onju... alustame sellest, ehk kõikvõimalikud ääred ja pisiornamendid olid iiiiiiiilusasti üle mökerdatud ja laest ei hakka ma parem rääkimagi... iika

nii et kui me ühte tuppa vapralt sisse sammusime, et vaadata, mida seal teha annaks, siis suud jäid päris tükiks ajaks lahti... ja mõte tummaks, sest seda parandustööd ei osanudki kuskilt alustada, kõik oli nii kikerdi-käkerdi ja uste juures oli nii vahvat värvivalikut kasutatud, et kui sinna nt küünega vastu minna, siis värv tuli supsti maha...

igatahes "veits" kraapimist ja hõõrumist ja nühkimist me seal korda saatsime... piisake selles mökerduse-meres aga vähemalt algus...

ollallaaa kui palju asju...

... on vahepeal toimunud.... aeg on otsustanud mingit rallisõitu tegema hakata ja mu vaffa haugimälu ei taha nagu kõike meelde ka jätta ja siis Silja saab jälle mind korekteerida, et hmmm sa sellest ei kirjutanudki.... hmm ei kirjutanud jah, oli asi ju juba kuskile kaugemasse mälusoppi konserveeritud...

a mis siis toimunud on...

hmm kuna jõulud hoogsasti lähenevad, siis jõulupeod on kuum teema hetkel... eelmisel reedel viibisime oma uue vaffa firma jõulukal... või noh viibisime on natuke tagasihoidlikult öeldud, nimelt me kallis emme-Annely pakkus end vabatahtlikuks peo organiseerimise aitamisel, mis siis omakorda tähendas, et mina sain täitsa vabatahtlikult kokata ja ruume kaunistada.... :) (suure saladuskatte all võin vaikselt tasakesi mainida, et Silja kuulis saabudes, et mind dekoreerimise kuningannaks kutsuti...hihhii... noh natuke võib ju vahel oma saba kergitada ka... või mis)...

no nagu ikka tavaliselt kõigis suuremates seltskondades on esindatud igati kirju inimeste liigkond ei erinenud ka see pidu oma külaliste väga huvitaval valikul... nalja sai palju palju... süüa ka... ja Silja sai pilguga-tapmist harjutada... millegipärast ikka ei toimi täitsa tal see systeem, veel sest päev hiljem liikus vastav persoon ikka sama rõõmsalt ja ajuvabalt ringi....
ps. ja lõkke võlusin ka telkusse...
aga nyyd on uneaeg.... järgmised pajatused juba homme...
kallid kõigile

veri vol 2

llllumi tuli maha ja valgeks läks maa... ja just nii eile meie maailmaga siin juhtuski... jjjiiiipppiiiii

noh see loomulikult enam nii lahe polnud, et peale öist lumesadu tuli soe päev, mis tõi kaasa palju.. nu kuidas nüüd öeldagi... väga vesist lumesegu.... lõbus oli ikka ;)

ja verd käisin ka andmas...täitsa uhkes üksinduses sain anda seda, sest lumi, suur kole koll, oli kõik õiged kandakad eemale peletanud... ühesõnaga sain tähelepanu osaliseks, ja mitte väikese... hihhiii

põhimõtteliselt lamasin siis voolikutega rõõmsalt seal mugavas-mugavas toolis ja kõik töötajad olid ümber minu, et sellise imeelukaga rääkida... et tuleb Eestist ja juba oskab inglise keelt ka rääkida, ohhoooo... no olgem ausad kahest sealsest töölisest rääkisin ikka tõesti paremini.... ja on siin külaline ja otsustab verd andma tulla.... huuuuvitav eksemplar. Ühesõnaga kogu protsess oli väga lõbus ja tundub, et minu veenid piisavalt suured, nii et mina ei tundnud mitte kui midagi... :):):):)

ja Siljale katse- tasime uut soengut kaa...

mõeldes Illustratoriga võidu...

... ei teagi kohe, kes võidab, kas see, kes mõtleb kiiremini...? Igatahes Illukas ikka mõtleb ja mina hakkan vastavalt tema mõtteaeglusele järjest kiiremini kurjemaid mõtteid mõlgutama... mitte, et sellest mingit erilist kasu kooruks... see selleks hetkel

Silja käis täna verd andmas... ja mina rõõmsalt sörgin tal sabas ehk homme siis minu kord ja kui rõõmsalt, seda oskan ka homme paremini kommenteerida, sest süstlad pidi olema suuremad ehk loe VALUSAMAD ... iiiika ja verd võtavad nad ka 610ml korraga, mitte 450ml nagu meie kenad õekesed seda teevad... võibolla neil pole liiga palju doonoreid ja siis võtavad viimast nendelt, kes julgevad nende suuuurte süstalde juurde minna...

well elame-näeme

ja külmaks läks ka... täitsa brrrrrr

ps ja illukal ikka veel sent mõelda... niieisaajurallitsõitaaaaaaa

Casa Loma

ehk Toronto lossi külas- tamine.

Teglikult väisasin ma seda kohta juba eelmisel nädalal... aga sõrmed need va laisikud ei taha üldse siia kirjutama hakata...

aga rääkides siis veits lossist...

see väike majake ehitati eelmise sajandi alguses Sir Henry Pellati soovil ja juhendamisel talle ja ta naisele elamiseks :D:D:D... niuke väike tagasihoidlik soov siis...
majakeses kokku 98 ruumi ning ka sellised imevidinad nagu lift, hull kanalisatsioonisüsteem ja tsentraal-tolmuimeja... Sir Pellat sai maja õndsust nautida aga alla 10 aasta, siis pidi ta tunnistama oma pankrotti ja majast välja kolima... mis teha, mõnikord lihtsalt elu otsustab sulle jala ette panna  kui oled julgend liiga suurelt unistada ja ka samme astuda oma unistuste täideviimiseks... no ok Esimene Maailmasõda sai ka suureks finantsiliseks komistuskiviks herr Pellatile ja ka riik otsustas paar huvitavat lüket ta varanduse osas sooritada...

igatahes loss oli põnev ja Jõuluvana nägin kaaa ;)

Ärinaised oleme ka juu nüüd

Jutt konkreetne ja lühike... minu poolt siis, Silja oskab teema kohta juba meeletult meeletult rohkem pajatada, sest viimased päevad on ta aktiivselt tegelenud materjalide eesti keelde tõlkimisega...

aga siis asjast...

Liitusime me siis toreda ja rõõmsa GWT perekonnaga, sest ehted meile meeldivad ja noh olgem ausad raha ka... ja kui kenasti aktiivne olla, siis raha sealt saab... ja mitte ainult kommiraha ;)

meie veebikeskkonnaks on siis  www.globalwealthtrade.com/alexandrite

ja rohelisi asju leiab sealt cahh ;)

ja mis veel kõige ägedam - me ei ole kadedad... ehk me lahkel käel ja meelel võtame kõik toredad ja ettevõtlikud eestlased ka kampa... sest vahel on ju niiiiiii hea endale soojemat kliimat lubada... või kiiremat autot või..... :D:D:D

aga meie hakkame piparkooke küpsetama täna...

käisime peale higirohket trennielamust (Silja julgel õhutusel julgesin ka nina spinningutrenni pista, kuskil nii trenni 2-4 vahel ei suutnud ma uskuda, õigemini mu jalad ei suutnud uskuda minu hulle otsuseid, et ma järgmised 50+ minutit ka sama liigutust pean sooritama, aga minu uskumatuse periood möödus ja hea muusika saatel aeg vaid lendas...) eesti pagareid otsimas, edukalt kusjuures... ja täitsa eesti keeles käis see suhtlus seal poes... sülti saab sealt ja felixi sinepit :D ja jõuluks saab verivorste ka tellida ;)

ei peagi neid seljakotis lennukiga kohale smuugeldama (tervitades siinkohal Krisi ;))

meie lahkusime õndsa naeratuse saatel musta ahjusooja leiva, piparkoogitaigna ja peaaegu-Dallase-saiakestega (olime ju preemiat väärt...)

korra pistsime nina sisse ka onu Valteri juurde... jajah ta eksisteerib siiski... ja seekord ta eksisteeris lausa mingite eesti-ameerika sugulastega, kelle naispoole esindaja oli nagu otse kapa-kohilast kohale saabund... aga see juba teine jutt...

mis siis veel juhtund on... oh nagu ei mäletagi :D:D:D

Siljal näiteks lõppes esimene võimlemistreeneri hooaeg oma esimeste lastega.... absoluutselt edukas peaks mainima...

Kuna meil uhke jõulupidu saabumas, siis pintseldasin vahel- duseks ühe plakati näiteks... niii mõnus oli mökerdada :D:D

ja kes ilma kohta huvi tunneb, siis me ei kurda... täna paar päeva enne esimest adventi siis onju, siras päike kõrgel, soojalt ja eredalt, paitades mõõõnusalt kõigi inimeste palgeid... lund me veel ei oota :D

kõik tervislikuma elu nimel ;)

ei ole kohe kuidagi seda kirjutamise tunnet sõrmedes olnud... päevad on päikest täis ja meeletu pidutsemine nädalavahetusel jättis ka veits sellise uimpsi tunde sisse... :)

igatahes

Silja vaffal eestvedamisel seadsime me oma sammud ExtremeFitnessi, et maad uurida või nii...

kuigi esmamulje kohast oli... hmm kuidas nüüd öeldagi... huvitav... läks asi õnneks väga kiiresti tunduvalt paremaks... meiega tuli müügitööd tegema tore noormees Rob, kes peagi oli meist pimestuseni vaimustunud ning ilma et meie oleks oma armsaid suukesi liiga palju paotanud, tegi ta endaga ise nii head müügitööd, et me saame seal 3 kena kuud tasuta treenida ning ka edasine tasu on meeldiva soodustusega.... tüdruk on ikka nii vaffa olla... ja kui see veel kahega korrutada... hihhiii

Igatahes korduvalt nõutud Silja cv sai klubbi edastatud nii et jääme aga põõõnevusega resulte ootama ;)

ps. hihhii tundub et postitid ei liigugi ise internetiavarustes ringi... ehk kui hiireke publish posti ei juhtu riivama jääb ka kirjatükk vaid minu arvutit rõõmustama... ehk kogu eelnev jutt juba eile kirja pandud saadud... aga siiani see vaid minu teada oli :):):)

Pühendusega Kaarlile ;)

saabusime just puruväsinutena Jaagu vaffalt ürituselt - Eesti üliõpilasseltsi vilistlaspäevalt... või ma väga usun et mingi selline nimi sellel üritusel oli... söök oli suurepärane... teenindus huvitav... läbiviidavad tegevused.... hehhheee veeel huvitavamad.... eriti kui mehed mingi hetk laulma kukkusid.... tsirkust ja leiba... tsirkust ja leiba...
phhh
kuna me täna olime nii tublid ja käisime Santa Paraadi vaatamas... ja eile pidu kestis piiiiiikalt
ehk me saime nii 3 tundi magada, siis... minu silmad on krillis hetkel ja aju sõlmes...
nii et homme on ka päev... ja täpsemad kokkuvõtted saab sellel päeval kokku võtta...
aga
meil on lõbus olnud...
meeletult lõbus
niipalju võin ikka enne silma sulgemist teile avaldada... ;)

me lähme välja :)

on suuuuurepärane laupäev olnud... mõnusa lõunaga ja lõunauinakuga.... ja nüüd.... me lähme välja :).....me lähme välja :)....me lähme välja :).....me lähme välja :)....me lähme välja :)......me lähme välja :)

jjjjiiiiippppppppiiiiii

Trennid ja tantsimised

päiksega päev äratas meid taas... ehk oli lihtsalt patt mitte minna endale uut ja vaffat fitness-klubi otsima... oleme piisavalt juba naudisklenud onju...

Silja oli usin klahvide klõbistaja ja nii saigi GoodLifeFitness... (või midagi absoluutselt sarnast)... välja valitud

oi vaene müügimees-peaegu-rastafari-seal - oleks ta teadnud, et me teel oleme oleks ta end haigeks valetanud... või õigemini, et Silja teel on....mina lihtsalt pugistasin naeru kui tüüp üritas näidata kuidas "tavaline aeroobika" välja näeb... nii nummiii... kõik need hommik-võimlemine-algab-küljele-painutused, mida ta püüdlikult sooritas... hihhiii... ja kui ta püüdlikult püüdis välja ujuda küsimusest - mis klippe te rattatunnis kasutate... well if you don`t have it, you just do not have it....

õnneks läks päev veel paremaks...

üleeelmine nädal, kui meil toredad külalised eestist veel siin olid külastasime onju ühte klubi ja sealne muuust suuuur turva oli Siljale jõiund rääkida, et teisipäeviti neil noh niii mega peod lihtsalt onju... no mõeldud-tehtud... teisipäevasele mega-super-peole me end  siis sättisime... njah... lihaturg oli see, mitte pidu.... või noh kuna eelmine kord oli see koht meeldivalt tennise-teksa klubi ja täna - aluspesuklubi, siis.... väga lõbus oli... kuna meie Siljaga läksime tantsima, siis seda me ka tegime... mõned tydrukud me kõrval püüdsid ka end liigutada... kõik püüdmised on alati teretulnud muidu...

ja hetkel oma banaanichipsidega voodis olla on ka megamõnus :):):):)

und-head-või.õigemini.tere-tere-hommikust-teile

Vananaistesuvi

... on saabunud meie maale...sest juba teist päeva kostitatakse meid päikesepaiste ja mõnusalt paitavate tuuleiilidega...

eile viibisime viimast korda... ilmselt... loodetavasti... Kitcheneris. Plaan oli põhimõtteliselt hea - nautida ilma, nautida junki, nautida vilme.... ja lõpuks me kogu oma plaaniga ka ühele poole saime... noh lihtsalt peale paari meeldivat blondihetke :) ehk jalutuskäigud tehtu ja jungid kaasa haarataud... kerisime end mõnusasti arvuti ette vilme nautima... hehhheee nii ladusalt päris ei läinud... sest Silja arvuti otsustas, et tema Egle kõvakettalt ilma lisavidinateta ei kavatsegi midagi inimsilmale vilmina tuvastatavat ekraanile manada...  tydrukud targad tõusid ja suundusid vilmilaenutuse poole... eeldades et kõik Rogersi töötajad usaldavad neile vilme laenutada nende suuri naeratusi ja avalaid silmi kohates...jeah right... blin bling blondihetk vol.2 :)

aga õnneks meie superemme Annely omab kliendikaarti... ning tema andmed saigi kenast ette vuristatud... lõpp hea kõik hea :)

ja täna hommikul..... WOW MILLINE PÄIKESETÕUS.... kogu linn ja ka loomulikult ka teed olid mattunud täielikku siil-udus-teemasse... mingil hetkel sõitsime mööda lehmakarjast... hihhhiiii veery sünge pilt oli see... mingid kahtlased lehma moodi kujud udus.... ja siis see päike... lihtsalt mingi oranž kera keset taevast.... totaalne vilmi teema oli... tüdrukud lahkuvad tumedate jõudude linnast suundudes valgusesse... muhhahhhhaaa

raamatud ja juveelid

Eile, oma väga uimasel reedel, käisime siinseid raamatupoode uudistamas.... oi kui mõnus oli nende riiulite vahel jalutada ja lehti sirvida... ja see ninapaitav jõuluaroom ei teinud asja üldse halvemaks...

Ja õhtul oli plaanis vägev juveeliüritus ehk Annely võttis meid kaasa oma teise bisnesi tutvustusüritusele...oiiiiiiii kui pöörane see oli... vahepeal oli tunne et oled kuskile mustade kirikusse sattunud... inimeste ülevoolav energilisus väljendus vahepeal tõeliste kriisetena... nii meeldivalt väljendatuna... ei tegelt mulle väga meeldisid enamus inimesi kes seal viibisid ja oma positiivsust maailma vastu üles näitasid... ja siis...onju... ei saa me läbi Lätita ehk ei saa need kaks Eesti vaikset ja tähelepandamatut tüdrukud läbi ilma tähelepanuta... ME OLIME TÕESTI TAGASIHOIDLIKUD ja täitsa ametlikud seekord.... aga fotograaf kohe hullus kui me sisenesime... ja ma ei tea kas kedagi teist ka üldse mõnele pildile.... kõige naljakam oli hetk kui ta ühe hiina poisi lihtsalt jõuga eest ära llükkas, sest ta tahtis just mingi tetud nurga alt meist pilti teha... mitte et ta just eelnevalt mingi 10min järjest meid pildistanud oleks.... järsku mingi siseluure...? uurib mis me siin siis ikka toimetame...? njaaah vot selle peale ei tulnudki....

aga jah kohe kui välja nuusime kus pildid avaldatud saavad... siia nad ka jõuavad ;)

ja noh olgem ausad, suht sügava mulje jättis ka üks sõjaväelane, kes igati etiketi kohaselt kandis ülikonda ja matkatosse... ja rääkis, et tal pole piisavalt mune, et minu juukseid kanda nt.... Silja andis hävitava vastulöögi... minu raskekahurkaitsevägi :D

ja minu kallis-kõigekallim emme, mida sa küll mõtlesid kui sa mulle sellise nime panid, et inimeste silmad väljuvad pealuust igakord kui ma neile oma nime tutvustan... ja siis ma pean seda tegema tähthaaval ja siis veel kenasti logopeediliselt ette deklameerima.... huhh

oi kui hea oli :)

Eile tegi Silja Ritmika Ldies Elite grupile trenni... see on siis see tund, milles me oma iluvõimlemise oskuseid seni lihvinud oleme... nüüd tahtis Anneli neile midagi erilist pakkuda... ja ooo-may erilist nad said... kõikide puusad pandi võnksuma ja naeratus pea-taga kokku saama....

niiiiiiiiiiiiiii heaaaaaaaaaaa oli üle saja aasta Silja-kallikese tunnis olla... selle poweri najal suundun kohe ka hommikusse veidi-krõbedasse-ja-nats-valgesse keskkonda kõndima :)

nats kahju ka teist seal, kes te hetkel enam Silja trenne nautida ei saa... hihhiiiii

cheers

CN Tower

Tüdrukute viimasel siinviibimise päeval võtsime siis ikka ette ka kohustusliku CN Toweri külastuse... tegemist ikkagi ju ühega Uue Maailma seitsmest maailmaimest... kõrgust tornil 553,33m... inimesed pääsevad välja piiluma 346 ja 447 meetri peal. Tornis asub ka väga vaffa restoran, millel nimeks 360. Nimevaliku osas restorani loojatel liiga palju ajusid ragistada ilmselt  ei tulnud, sest restoran liigutab oma külastajaid kenasti täpselt täisringi trajektooris. Terveks ringiks kulub tund ja 14 minutit... kelneritel peavad lihtsalt kiired jalad ja hea pea olema... ja oiiijahhhh toidust ma ilmselt parem rääkima ei hakkagi... teavas ja taevamanna noh... mmmmmmhhhhh... kõik oli liiga hea :):)

Kena pruun kokapoiss oli ka nii kena ning tuli meid vaatama... kiidu- sõnadega me kitsid ei olnud, ütleme nii, ja  meie vaatamisega ta ka kitsi polnud... igatahes vupsasid meile pärast sealt köögipoolelt kokk-masteri visitkad sõnadega umbes-täpselt, et tulge millal tahate ja küsida võib kõike...

Igatahes jätkuvalt suured tänusõnad Kädile absoluutselt ideaalse õhtu(söögi) eest :)

Siljal oli sünnipäev... ja seda ei juhtu igapäev...

et toimus just väike võitlus minu ja Mati vahel... aga ma ikka siin mõtsi, et järsku keegi hakka muret tundma kui peale meeletuid pidustusi  mingit elumärki ei saabu siit väikse vee tagant...

seega siis...

eile hommik algas vara-vara roosade õhupallide puhumise ja nende mööda maja laiali jagamise-hiilimisega... noja siis läksin mamagama ja oligi kõik :)

ok tglt tõusin siis pärishommikul ikka kenasti üles... kui kilked mu kõrvu jõudsid... millegipärast äratuskell otsustas sellel hommikul sisse magada...

ja siis kui Silja sai kenasti trenni saadetud hakkasid minu väiksed käed brunchi voolima... mmmmhhhh... meil oli niiiiiiii palju süüa ja see kõik oli niiiiii heaaa... et põhimõtteliselt brunch mis oli planeeritud nii paari tunniseks venis sujuvalt nii 5-tunniseks... nii muuseas rüüstasime veel Anneli leiukambrit Halloweeni kostüümide jaoks ja siis läks linna kimamiseks.... hotellis megakiire kostymeerimine ja meikeerimine... ja klubi poole minekut...

Klubiks sai siis valitud linna parim klubi onju... meie supperarmsale sünnipäevalapsele poleks midagi allapoole seda kyll paslik olnud... olime kenasti vip-listis ja puha... :P

kui me saabusime läks suht kohe mingiks ulluks pildistamiseks lahti... ütleme nii et Marilyn oli veega-veega popikas ;)

Nalja sai igatahes nabani ja natuke veel... ma pean tunnistama, et inimesed klubis olid niiiiiiiii lahedad lihtsalt noh... kõik suhtlesid üksteisega vabalt, valdav enamus oli ikka korralikult vaeva näind enda kostümeerimisega... kahjuks peab tunnistama et eesti klubides ei saa kunagi sellist tsilli õhkkonda olema... kui just kõik eestlased ei otsusta korra kanadasse tulemuslikule õppereisile tulla....

ja koju jõudes oli külmkapp jätkuvalt head toitu täis..... mmmmhhh

ja onju siis täna saime teada, et klubi omanik olevat väga meiega kohtumist oodanund ning oli väga soovind meid kostitada.... meeste suhtlemisoskused onju... ja mulle öeldi selge kirjasõnaga et kui mingi jamps siis võtke George`ga ühendust.... sry tõesti ei osand sellest välja lugeda et see et Georg meid ukse peal tervitamas polnud oligi juba jamps mille eest oleks pidand temaga kontakteeruma.... aga... me oleme iga kell klubisse tagasi oodatud... ja ikka ja alati vip-listi :):):):)

noh et veits nagu ikka eputada ka saaks :P

ok... nyyd küll kerin kerra... ja võtan oma eputrilla ego ikka ka kenasti kaasa ;)

Toronto Islands

...oli siis eilne peatükk. Kuna neil suvehooaeg lõppenud, siis olid seal kõik kohad kinni... aga vaffa oli ikka... põhimõtteliselt nägi kogu saar välja nagu üks suur ja veits kriipi Halloweeni saar... neid väiksed majakesed koos riimas-räämas aiakestega.... muhhhahhhaaaa

Aga vaade linnale on saarelt lihtsalt supper :)

Ja - juhhuuu ja hipadirallaa - me lähme täna kojuuuuuuu

no more kriipi kriipi Kitchener...

Aga enne veel vaja Niagara ja väike viinamarjaistandus koos kõige juurdekuuluvaga üle vaadata...

heiparalllaaa

ja homme on SILJA SÜNNIPÄEV!!!!!!

:):):):):):):)

jajah

... ja tegelikult olemegi me kõik juba ammu üle 30ne... või tegelikult mitte ;P
aga... we rocked the partyyyyyyyyyyyyyyyyyyyyy
just had fun :)

Silja sünnipäevanädal on alanud :)

...I`m nodding my head like yeah... I`m movin my hips like yeah... :):):)

(see siis lõik tegelikult hetkel suuuuuuurest kohalikust hitist.... mis ikka varba vaikselt tatsuma paneb... ja Siljale nii 170 sisse vuristab... okokok mitte Siljale, aga Silja jalale, mis pedaalil :P)

AGA

Alanud siis meie suppervaffapõnev nädal koos Eestist saabunud uhkete külalistega, et tähistada üht vägevat nädalat, millega meid inimesi õnnistatud on - Silja sünnipäevanädalat.

Algas meie päev Bata Kinga Muuseumi külastamisega (homme nt lisan siia ka mõningast pildimaterjali selle tõenduseks)... täitsa väga vaffa oli seal... papusid iidamast ja aadamast... kõige vanemad 6000 aasta vanused... uuemad saadud mingitelt staaridelt... kõige julmemad kingad olid hiina naiste jalgade piinamiskingad - nn ilusaks jalaks peeti max 7,5 cm jalga... minevõtakinni ja saa siis aru neist iluarusaamadest...

Siis suunasime oma kallid eestlased oma pisitillukese ostukeskuse avarustesse avastusretkele, ise treeningutemaailma sukeldudes... ikka oma vaffat süsteemi pidi, kus siis Silja edukas võimlemistreener ja mina uhke fitness-treener...njah

Igatahes peale mõnetunnist lahusolekut saabud õnnis ühinemsihetk, mille tulemusena pakkisime oma väikse valge noole peale kaks väga väsinud (kuid loodetavasti õnnelikku) poodlejat, kes selle aja jooksul olid suutnud läbida nii (noh oleme lahked) veerand ostukeskusest...

Aga nüüd väike uni, et homme jälle silmilsärades Torontot väisata ja treeninguid sooritada... ;) 

Teretulemast Kitchener

ehk suutsime lõpuks peale vaffate kanada metsade väisamise leida üles meie uue kodu järgmiseks 2 nädalaks... kuidas me siia jõudsime... mäletate me ükspäev ostsime auto onju... ühe hiina tsiki väga meela onu käest... no ja kuidagi (ma tõesti ei tea kuidas...) käis jutt ka sealmaal ära, et tal tühjalt (nagu otseses mõttes neli seina...) seisev ridakas - ja siin me siis oleme...

minu ülisuperkiirelt täisimev madrats on siiski lõpetanud koostöö ning ma rullisin ta poollössina seina äärde - kaunistuseks või nii :) ja vana hea tekk-imehea-madratsimaterjal läks käiku :)

Silja kössitab välika peal... ma muidugi olen suhtkindel, et nii keset ööd käib üks kõmm ja matsi maas ta on... aga eks elame näeme... nalja igatahes saama hakkab

Sa muidu hambaharjaga juukseid oled kamminud we?

Silja on. Nüüd. :D:D:D

ehk viimased 4 tundi on ühes väikses Markhami majakeses toimunud igasugused põõõnevad juuksurikatsetused... et üks kõigepealt värisevate kätega blondiks ja siis teine vaiksete sajatuste saatel triibuliseks... või noh hetkel ma ju tegelikult veel ei tea, mis sealt välja koorub, sest hetkel istun veel ufokaitserüüs ja söön õnnelikus teadmatuses lõunat :)

Projekt "Silja Monroeks" on igatahes saanud vapustava alguse... ning palju põõnevat ootab veel ees ;)

ps. Silja tegi suppertööd (kuigi tema perfektsionismi kretinism lõi kohe välja kui ma juuksed puhtaks olin pesnud ja siis ta käis kogu õhtu mul järel ja korrutas, et rohelised triibud peab üle värvima :D) 

Tontide aeg hakkab saabuma

Eile käisid meil külas gaidid (või kui juuresolevat pilti vaadata, siis gaid-tondid) ja nende väääääga, noh ütleme et kohe nagu vääääga jutukad emad, kes oleks nagu mingist vaikimislaagrist lõpuks välja pääsend ja püüdsid nüüd vaikitud sõnad kõik korraga ja üha valjemini ja üksteisevõidu välja pursata... aga muidu olid nad toredad :D

Ja veits kurb oli ka see vaatepilt, et 12 väikesest tüdrukust ei omanud vaid 2 üle püksiääre rippuvat vatsakest... emasid ei kommenteeri, sest pole plaan saada eesti meedia sarnaseks :P

Ah jaa see ka, et olles siiski eestlane onju ei saa ma jätta teid kohe mitte kadedaks tegemata ehk räägin nats ilmast, mis meid siin viimastel päevadel paitanud... mmmh sügissoojus koos päiksega... mõnza :)

Esimene sünnipäev - tehtud :)

Täna siis see suurepärane päev kätte jõudis kui esimene sünnipäevapidu maha sai peetud... 2,5h saali kaunistamist, siis käis sealt läbi tuulispask ja oligi põhimõtteliselt kõik :D

Tegemist oli vaffa suure ja rõõmsa itaalia perekonnaga, kelle kõik meesliikmed püüdsid Silja tähelepanu püüda :D:D (huvitav kyll miks... :P). Nii sünnipäevalapse pere kui ka külalised jäid väga rahule... sünnipäevalapse kohapealt ma oma pead panti ei paneks... ta vist üleüldse ei ole liiga kindel kas talle siin maailmas midagi meeldib :D... okkei nii hull ka ei olnud, aga... laps on laps on laps...

Igatahes oskame me nyyd Siljaga Hannah Montana tantsu tantsida ja ta laulud on ka kohe kõik peas ;)

Ja näumaalingute tegemist sai ka veits harjutatud...

Kunagi homme nt panen mõne pildi ka siia.. tõendusmaterjaliks või nii ;)

Muud nagu polegi... ahjaa... kõikide Markhami naiste rõõmuks külastas Jaak täna juuksurit :D

Ajalooline päev

Mina, Egle Puhk, viisin täna läbi oma elu esimese treeningu. Ja ka tunni lõpus olid kõik elus ja terved ja õnnelikud (juhendaja siis kaasa arvatud :P). No ookkei Jaagule õnnestus mul ka paar tundi anda enne kui ta meid maitsva toidu ja veel parema treeningu eest patsillidega ründas... aga... see oli ikka nagu teine teema... Jaak-poiss ju oma ;)

Nii et jah, spordikauge Egle käed on nüüd treenerina valgeks tehtud (või noh okkei.... rooooheliseks)  :P

Aastanali igatahes :):):)

Thankgiving

Eile toimus meil siis väike Tänupüha tähistamine.

Otse loomulikult kokkasime kalkunit (mille eest meid taevani kiideti) ja taanimaalt pärit kuulsaid pruune kardulasi ja siis veel igasugu moona... nii et meil põhimõtteliselt ülejäänud nädala jagu kokata pole vaja...

Peab mainima, et meie kallid külalised olid suht nigela isuga ning tänu sellele saab meie kallis Jaak  kogu ülejäänud nädala tööle kaasa.... arvake ära misasju... hahhaa punktid neile, kes pakkusid kalkunivõikusid :D:D:D

Siin siis kokkuvõte meie külalistest.










Ja mõnda asja oli soovitatav vaaata ja kuulata ja seedida lihsalt läbi lillede  ;)

Roadtrip

Et korralikult ühte mõnusat Thanksgivingut tähitada otsustasime Siljaga väiksele roadtripile minna... mõeldud tehtud. Jaak tegi meile kena marsruudi ning kaardi ning võikudega varustatult asusime teele...
Värvid, värvid, värvid hakkavad kohale jõudma... :)
Üks kena metsatukake pakkus meile kena jalutuskäigu, koos meeldiva karge õhu ja pöörase maisipõlluga...
Peale meeldivat jalutust valdas meid pööööööörane nälg - seega võikud, võikuv põske... yummmiiiii
Piknikku nautisime oma armsas autos... sest päriselt ka oli väljas selline mõõõnus karge sügisilmake...
Ja oma vaffa päeva lõpetuseks nautisime väikelinna sügisest silmailu...
it was a looovely day :):)
Thanks babe ;)

Täna siis selline päev :)